Õhukindel maja
Hoone, millel puudub piisav õhukindlus, võib osutuda paljude probleemide allikaks. Ebapiisavalt soojustatud katus võib tekitada kuni 30% soojuskadu, seinad 25% ning aknad ja uksed umbes 20%. Seetõttu võimaldab investeerimine maja termomoderniseerimisse või energiasäästlike lahenduste kasutuselevõtt juba ehitamise käigus oluliselt vähendada küttekulusid, samuti tuua leevendust keskkonnale, vähendades kahjulike ainete õhku paiskamist.

Hoonete enrgiatõhusus

Umbes 45% Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele ja seetõttu on Eestis väga oluline muuta hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat, säilitades olemasolevaid konstruktsioone ning korrastades hoone välisilmet.

Selleks on kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuded uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Miinimumnõuete piirmääral põhineb kuluoptimaalsuse uuringutel ning miinimumnõudeid vaadatakse üle iga 5 aasta järel, viimati 2019. aasta algul.

2020. aasta algusest on uute hoonete energiatõhususe miinimumnõudeks A-klassi hoone ehk liginullenergia hoone. Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Oluliselt rekonstrueeritavad hooned aga peavad saavutama C-klassi.
Hoone energiatõhususe miinimumnõuded kehtivad hoonele tervikuna.

Energiatõhususe miinimumnõuded kehtivad järgmistele hoone gruppidele, igal hoone tüübil erinevad piirmäärad:

  • väikeelamud (jagatud 3 gruppi, sõltuvalt hoone köetava pinna suurusest)
  • korterelamu
  • kasarmu
  • kontorihoone
  • majutushoone
  • ärihoone
  • avalik hoone
  • kaubandushoone ja terminal
  • koolid (haridushooned)
  • lasteaiad (koolieelse lasteasutuste hoone)
  • perearstikeskused (ravihoone)
  • laohoone
  • tööstushoone
  • suure energiatarbega hoone (nt haiglad, jäähallid jms).