Mõistete sõnastik

Väga kõrge energiatõhususega hoone peaaegu ligi nulli lähedase energia tarbimisega. Vajalik nulli lähedane või väga väike energiakogus peab väga suures osas pärinema taastuvatest allikatest, sealhulgas kohapeal või läheduses toodetud taastuvenergia allikatest.

Passiivmajade instituudi sertifikaadiga varustatud hoone, mille energiavajadus on alla 15 kWh/m² või sellega võrdne ja maksimaalne primaarenergia tarbimine on 120  kWh/m²  aastas. Passiivhoones tagavad soojusmugavuse passiivsed allikad: elanikud, elektriseadmed, „päikese” soojus, ventilatsioonist taastuv soojus ja hoonet tuulutava õhu lisakütmine sellisel viisil, et see ei vaja autonoomset aktiivkütesüsteemi.

Temperatuuriindeks fRsi on antud puitkonstruktsiooni ja piirdetaristu konkreetse liitekoha sisepinna madalaima temperatuuri θsi indikaator ning võimaldab hinnata hallituse tekke ohtu akna liitekohal külgneva seinaga. Temperatuuriindeks f_Rsi on liitekoha pinnatemperatuuri ja välisõhu temperatuuri erinevus (θ_si – θ_e) jagatud sise- ja välisõhu temperatuuride erinevuse vahega (θ_i – θ_e).

See on protsess, mille käigus õhus leiduva veeauru gaasiline olek muutub vedelaks olekuks, st toimub vee ilmnemine tilkadena. See on vastupidine oleks aurustumisele, kus gaasistunud vesi muutub jahutamisel vedelikuks. Kondensatsioon tekib suhtelise õhuniiskuse ja pinnatemperatuuri teatud väärtustel, st kastepunkti saavutamisel. Seda nähtust võib täheldada näiteks külmkapist välja võetud pudelil, vannitoas asuval peeglil ja sisemistel aknaklaasidel.

See on temperatuur, mille juures antud gaasi koostise ja rõhu juures on õhk küllastunud – see ei suuda enam rohkem veeauru endasse võtta ja selle tulemusenasee muutub veetilkadeks, s.t veeaur kondenseerub. Akende puitraamide puhul muutub õhuniiskus veetilkadeks kohas, kus aken liitub seinaga ehk soojusülekande suhtes kõige tundlikumas kohas. Kui hoone seinad hoiavad pikka aega nn „kastepunktist” madalamat temperatuuri, siis ilmub liitekohas niiskus ja selle tulemusena hallitus.

Näide: temperatuuril 20 °C ja 50% juures püsiva õhuniiskuse (õhk on 50% veega küllastunud) on kastepunkt 9,3 °C. Sel juhul eeldatakse, et hoone sisemust eraldava pinna temperatuur kogu ruumis peab olema üle 10 °C. Seetõttu on nii oluline leida hea asetus akna liitekohale seinaga ja see tihendada.

Õhus sisalduva veeauru koguse ja selle veeauru maksimaalse koguse suhe, mida õhk suudab praegusel temperatuuril ilma kondenseerumiseta hoida. Kui suhteline õhuniiskus läheneb maksimaalsele tasemele, sadestub vesi, mis põhjustab veeauru väljutamist õhust ja õhuniiskuse vähenemist. Optimaalne suhteline õhuniiskus ruumides peaks olema umbes 40-60%. Sellest tasemest kõrgemal kondenseerub niiskus kõige jahedamatesse kohtadesse, nt aknale.

Veeauru vool kõrgema rõhu ja temperatuuriga keskkonnast madalama rõhu ja temperatuuriga keskkonda, et võrdsustada rõhku mõlemal pool vaheseina. Difusioon põhjustab gaaside tungimist läbi tahkete kehade, sealhulgas veeauru tungimist läbi mõnede ehitusmaterjalide.

See määrab energiahulga, mis voolab läbi 1 m paksuse materjalikihi, kui temperatuuride erinevus selle kihi mõlemal küljel on 1K (1°C). Materjali soojusjuhtivusindeks λ [W/(m•K)] on antud materjali iseloomulik väärtus ja sõltub selle keemilisest koostisest, poorsusest ja niiskusest. Mida väiksem on λ väärtus, seda paremad on materjali soojusisolatsiooni omadused. λ-väärtus on deklareeritud ehitusmaterjalide dokumentatsioonis, nt tehnilistes andmetes ja selle võib sageli leida ka toote pakendilt.

Difusiooniga ekvivalentne õhu paksus Sd määratleb materjali läbilaskvuse selle difusiooniomaduste võrdluses läbi teatud paksusega õhu difusioonitakistusega.

Sd =μ*d  {m}

Õhk osutab takistust veeaurule, mis sõltub õhukihi paksusest. Mida paksem on õhukiht, seda raskem on veeaurul õhku läbida. Teisisõnu võib öelda, et koefitsient Sd iseloomustab teatud paksusega ehitusmaterjali kihi difusiooniomadusi seeläbi, et see võrdleb neid samaväärse difusioonitakistusega õhukihi paksusega. Seega on selle koefitsiendi mõõde meeter. Sellest võib järeldada, et difusioonitakistuse koefitsient μ kirjeldab materjali, nt tellise vms difusiooniomadusi ja difusiooniga ekvivalentne õhukihi paksus Sd määratleb kindla paksusega konkreetse materjali difusiooni. Mitmest heterogeensest materjalist koosneva mitmekihilise takistuse puhul ei määrata μ, vaid ainult Sd.

Määrab, kui palju energiat (väljendatud vattides) läbib 1 ruutmeetrit vaheseina (seinad, katused, aknad, uksed jne), kui mõlema külje temperatuuride erinevus on 1K (1°C). Soojusläbivustegurit „U” kasutatakse vaheseina soojusisolatsiooni omaduse määratlemiseks. Teguri „U” madal väärtus tähendab, et soojuskadu on rahuldaval tasemel. See tegur oleneb selle materjali liigist ja paksusest, millest on valmistatud vahesein, aga ka vaheseina iseloomust.